Sunday, August 7, 2011

Weekend at Roosta



On meie esimene öö siin Roostal . Kell on 02.44 öösel (või siis varahommikul....) ja meie naudime muusikat ja mõnusat seltskonda. Minu vastsas istuvad kaks noormeest, kel käes kitarrid ning laulavad. Lausa lust õhtu, mis muud.
Täna algas Eesti Külade Maapäev 2011, mis leiab aset Roosta puhkekülas, Läänemaal. Segadust ja konflikte on küll praeguseks juba omajagu olnud, aga ma arvan, et sellised soojad õhtud korvavad kõik :). Muideks tegutsen ise siin vabatahtliku tõlgina ning üritus kestab pühapäevani.
jne.
Aga jah... mind vaevad absoluutne lennukuse nappus ja kohe üldse ei oska kirjutada midagi asjalikku...

***
On pühapäev, 7.august ning kõik pakivad oma asju ja jätavad hüvasti... Maapäev on jõudnud oma võiduka lõpuni. See nädalavahetus on olnud täis meeletuid tegevus, pingeid, naeru, uute tutvuste soetamist jne. VÕIMAS!

****

Eile oli küllaltki põnev päev. Olin tõlgiks kahele noormehele - üks oli poolakas (Lukas) ja teine ukrainlane (Petro) . Väga vahvad kutid. Päeva jooksul sõbrunesime Petro ja teiste ukrainlastega rohkem ning õhtul juba jõimee koos Ukraina viina ja ajasime juttu. Teadsin, et Valerja (edaspidi Vallu ) on Ukrainast pärit ning laupäeva õhtul kuulis ta, et Maapäevast võtavad osa ukrainlased. Ta üritas neid ka leida, kuid sellel õhtul kahjuks suhtlema ei jõudnud. Kuid eile võtsin ta endaga kaasa ja läksime koos ning mul on Siiralt hea meel , et ta terve õhtu minuga oli ning  tõlkis mulle mõningaid asju, mida ilmselt ukrainlased ise mulle poleks öelnud... ehk siis asju, mida mina ei oleks pidanud kuulma. Veider, kuidas alkohol muudab inimesi nii hirmutavaks. Seega jah, õhtu lõppes sellega, et mind taheti Ukrainasse kaasa võtta ja Petrole naiseks panna (märgin siinkohal ära, et tegelikult oli noormehel juba naine olemas :D ). Aga jah, mis seal ikka. Hirmus oli natuke, aga mind ümbritses minu enda isiklik julgestusmeeskond. Aitäh! Nii ma siis liikusin õhtul lällariga (loe: raadiosaatja) ringi ning sai poistega kokku lepitud, et kui midagi kahtlast toimub, kui olen üksi, siis annan kohe teada, kus viibin, ning vennakesed tulevad kohe kohale.


****  Vennad turvamehed piiluvad tüdrukuid ***

Tuesday, August 2, 2011

Ja sulab alati... esimene lumi alasti....

Jah. Tööl olen - nagu see viimasel ajal suurem üllatus oleks. Aga sellegipoolest. Tuju on null ja tahaks juba ära koju. 6 tundi ja 50 minutit veel. Anna palun kannatust, et see aeg üle elada!?!

Viimased päevad on küllaltki tegusad olnud. Pühapäevaõhtul leidis aset kauaoodatud Italian night - Kaarli tegi meile pastat ja pärast vaatasime filmi nimega "Dorian Gray". Siiri ja Mats muidugi filmi lõpuni ekraani taga ei püsinud ja kadusid suisa 45 minutiks ära. Anname seekord veel selle tembu andeks! ;)
Kui film läbi sai, mõtlesime Kaarliga, et vaataks ka "Hall Pass" ära. Mõeldud tehtud. Filmi vaatamine lõppes nelja aegu , aga und kuidagi ei tahtnud tulla, siis rääkisime lihtsalt maast ja ilmast. Ilmselgelt vajusid Siiri ja Mats ära ning nii olimegi meie vapralt üleval ja arutasime maailma asju. Väga vahva oli - mulle meeldib kuulata teiste mõttemaailmast ja eludest.
Nüüd elan enamusasjast Kristini juures. Ta ise läks maale ja mina olen kodu ja kassi valvur :) Armas kräu on tal (ilmselgelt olen unustanud välja uurida, mis on kiisu nimi, aga hüüdnimi on tal kindlasti kräu :D)

Jah. vot. Nii ma siis elangi... Igatsen teid! :*