*Kaks lustakat oravat on meie hoovi vallutanud. Siblivad ühe põõsa juurest teise ning vahepeal pistavad omavahel ninad kokku, jusktkui sosistaksid salamahti minust.*
Taas olen end mugavalt sisse seadnud meie väiksele (kuid piisavalt suurele, et mahutada, lauakest ja kahte tooli) trepile, et võtta endale aega blogimiseks ning looduse nautimiseks... Ma tahaks niipaljusid kutsuda endale külla, et teil oleks võimalik tajuda seda harmooniat ja rahulikkust, mis seda kohta valdab. Siin on see miski, mis esimest pilgust saadik on teinud minu jaoks Kodu. Koht, mis leevendab mu igatsust koha järele, kus ma olen kasvanud, minu roosa toa järele, sest siin samas tunnen ma end justkui oleks olnud siin palju kauem, kui pelgalt pool aastat....
Niisis, täna oli minu esimene praktikapäev ühe "väikses" Soome koolis. Pean tunnistama, et hommikune ärevus oli kohe kindlasti üleliigne. Kuigi samas, ma ei kujutaks end ette ka emotsioonitu tüdrukuna.
Igatahes, päev oli kõikehõlmav. Tutvusin natukene kooliga, teiste õpetajatega, kooli korraga ning sain ka põgusa ülevaate oma tulevasest praktikast - I must say : It is going to be more than awesome!
Noorsootöö hõlmab endasse ka erivajadustega lapsi. Selle all ei mõtle ma ainult erinevate puuetega lapsi vaid ka näiteks lapsi, kes on pärit probleemset peredest, kes on tähelepanuhäiretega jne. Minu järgmised nädalad puudutavad ka seda noorsootöö valdkonda (ehk siis erinoorsootöö). Oma praktika ajal hakkangi kokku puutuma lastega, kes on tulnud eri riikidest ning tegelen nendega ettevalmistus klassis - õpime koos soome keelt ning kõrvale ka muid aineid (muusika, matemaatika, inglise keel, kunst jne); samuti puutun kokku ka nende eriliste lastega - nimelt on meie koolis grupp noori, kes on pärit probleemsetest perekondadest ning grupp noori, kellel on AIDS. Mind tundes, võite juba aimata, kui emotsionaalseks see praktika võib kujuneda. Ma olen ülimalt tänulik oma tuutorile, kes mind sellesse kooli suunas ning viis kokku nii võrratu juhendajaga nagu minul on. Tõeliselt särav ja positiivsust täis naine.
Millegi pärast julgen arvata, et minu praktika saab olema võrreldes kursakaaslastega kõige kirjum. Aga võibolla tuleneb see lihtsalt sellest, et olen teises riigis ning koolikord on teistsugune ning seetõttu erinevus on kergelt märgatav.
Mis veel vahva, ma mitte ainult ei tegele noorsootööd puudutavate küsimustega vaid saan ka võtta tundidest osa ning noorte õpetamisest osa võtta. Suuremaks boonuseks on veel see, et saan võimaluse õppida uut keelt, mis senini on piirdunud minu puhul ainult keelest aru saamisega, aga kahjuks ise vastama pole võimeline - ehk see nüüd muutub.
Ilmselt juba mõistate minu eneseväljendusest, et olen oma valikutega rahul ja naudin täiel rinnal oma vastalanud praktikat ning ootan põnevusega, mis sellel mulle pakkuda on!
Love you,
Susie
