Me just thinking on the time that I'm facing
Makes me wanna cry ....

Mossupossu on peal - väike piripiiga olen.

Tunnen, et olen kuidagi maru väsinud ja tahaksin magada. Magada, sest siis olen ma rahulik. Magada, sest siis jäetakse mind rahule. Millegi pärast tunnen, et minult tahetakse liiga palju. See liigne tähelepanu ajab mind oksele. Ma ei taha ja ei tea, mida teha. Kohutavalt hea meel on, et mul on super elukaaslane ja tõsimeeli on mul temaga koos kergem! 

Igatsen maale!

Positiivne on see, et juba laupäevahommikul pürstin kodu poole - ooo happy day :).
Tuleb taaskord selline kiire nädalavahetus, sest tegemist on palju : peab kolimiseks asju vaikselt pakkima hakkama, kahel klassivennal on sünnipäevad ja ilmselgelt tahaks ka pere ja sõpradega koos aega veeta.
Varsti on palgapäev. Loodan, et saan teoks teha oma unistuse ja osta džjembe trumm - atleast I'll try to give my best.

Tuli igatsus lume järgi. Ma tean, tuleks nautida suve... ja ma naudin kaa... lihtsalt tahaks hommikul tööle tulles tunda külma õhku, kanda kevade algul valmis saanud mantlit ja kusjuures tahaks isegi kelgutada,uisutada ja suusatada. Sellele igatsusele mõtlemine teeb ming mingil veidral moel rõõmsamaks - see tuletab mulle meelde, et varem või hiljem saab kõik korda (meeldivam oleks siiski, et varem, aga ma ei pirtsuta).

*Varsti näemeee :*

 Ps! Tiina, sinu fännid ootavad järjekat - just you know. But there's no rush. ;)