Omada sõpru, on tõeline kink. Lebada väljas ja tunda, kuidas päikesekiired mööda selga jooksevad. Nii on isegi ühiskonna õppimine tõeline lust .
Esmaspäeval kirjutasid kõik abituriendid vapralt kirjandit. Üks vapram kui teine .
Hirm on küll nüüd. Tunne on , et kirjutasin mööda teemast. Ja seekord on see tunne tugevam kui proovikirjandi ajal. Kahju oleks aktuse ajal istuda publiku seas, mitte lõpetajate... But yeah.. that's life...
Aga loodame ikka, et saan läbi. VägaVäga loodan.
Reedel on ühiskonna eksam. Eile alustasime Küllikiga tugevat koduõpet ja segasime sellesse ka päikesevõtu . Mulle meeldib see soe, mis väljas on. Päike ja linnulaul. Kui oleksid külmad ja vihmased ilmad, siis ilmselt ma kirjandi põrumist nii kergelt ei võtaks. See tunne sööks mu elusalt. Aga ei tohi pead norgu lasta ja vähemalt teised eksamid tuleb hästi ära teha, et järgmisel aastal vähem pingutada oleks .
Tahaks , et see ulme oleks juba läbi, et saaks end lõdvaks lasta ja lihtsalt mõelda, mis edasi teha. Pinged väsitavad ja nii ei saa nautida oma eksistentsi. Soe tuul, päike, meri/ookean/kasvõi järv , võrkkiik, lihtsalt lebotada ja mitte millelegi mõelda - seda ma tahaks. jah... seda ma tahaksin siiralt.
Edu ja tugevat närvi meile ! (;
No comments:
Post a Comment