"Ma soovin, et sa oleksid seda mulle varem rääkinud..."

  Nii hea on teada, et oled ümbritsetud inimestest, kes sinust hoolivad. Üle pika-pika aja sai maha peetud tõsisem jutuajamine lapsepõlve sõbrannaga. Hetkeks oli ta lausa šokis. See mul plaanis ei olnud. Aga nii hea on tunnetada seda mõistmist ja tuge, mida sõbrad üksteisele pakuvad. Hämmastavalt soe!

  Eilne päev möödus tormates. Meil ehk abiturientidel (so cool word xD ) oli tutipäev - möllu kui palju. Peale koolis toimunud aktust läksime enamvähem poole klassiga Võrumaale sellisesse kohta nagu Saunamaa. Broneerisime koopasauna, tavalise sauna ja tünnisauna . Kõige suuremat elevust ilmselt tekitaski just tünnisaun, sest see oli paljude jaoks uus asi. Muidugi selleks, et seda nautida saime, pidime esmalt seda päris kaua kütma - mingi hetk sai isegi nii kuumaks köetud, et vees olla ei kannatanudki.
  Üllataval kombel oli see "läbu" päris rahulik. Keegi ei joonud end ülemõistuse täis ja ei olnud ka mingit tapvat amelemist, mida ma kohutavalt kartsin. See ilmselt tegigi õhtu minu jaoks nauditavaks, et alkoholi tarbiti küllaltki mõistlikult ja kõik pidasid end korralikult üleva. Väga armas. Olen rahul :) .

  Täitsa imelik on ikka mõelda... alles me olime pisikesed põngerjad, kes tegid vaevu eeslil ja hobusel vahet. Nüüd oleme juba suured ja võtame vastu tähtsaid otsuseid, mis puudutavad meie tulevikku. Aeg lendab nii kiiresti. Üks pisike tütarlaps küsis minult eile: " Aga tüdruk, millises klassis tahaksid sina käia, kui sa kaheteiskümnendas ei käiks?" Vastus tuli naljakalt kiirelt. Eks ikka esimeses. Siis oli kõik nii muretu ja lihtne. Tunnid olid lõbusad ja mänguväljakud olid nii ahvatlevad. Eks nad ole praegugi ahvatlevad, kuid nüüd oleme ju suured ja peame hakkama raha teenima, et korterit osta..... et eksisteerida....
  Jah, nüüd oleme Täiskasvanute maailma lävel....