.... Päike tõuseb homme ja kes teab, mida toob endaga kaasa tõus....
Jap. Eks ta nii ole.
"No, this is not the time or the place for broken hearted
Cause this is the end of the rainbow
Where no one can be too sad" (Sunrise Avenue - Hollywood hills)
Jätkuvalt on tihe elu koolis. Õppida, õppida ja veelkord õppida . Nii palju mõtteid on peas. Sageli avastan, et juurdlen iseendaga erinevatel teemadel. Vaikselt nõdrameelne juba...
Aga üldisel oli üks ääretult mõnus kevadilmake :). Lausa patt oleks olnud toas passida. Seega käisin ka mina väljas oma tedretähnikesi poputamas ja ellu äratamas, et suvel ikka korralik tähnik olla ;).
Eile tabas mind küpsetamise hoog - tuli kartulivormi isu... Täna juhtus see jälle... mõtlesin, et hullult šeff oleks pelmeenivormi ja ahjukartulit süüa. Minu tahtmine olgu seaduseks, eksole.
Päike mõjub ikka üllatavalt hästi. Kuidagi kergem on olla. See kurnatus ja väsimus on ikka alles, aga päike annab jõudu ja tahtmist sellele kõigele vastu hakata....
Homme Tartusse sirgendaja jahti. Eks näis , kuidas läheb. Kui veab, siis lõikan jälle tuka ette . Tukk teeb küll nooremaks... veeel noooremaks... aga mulle meeldib:)
Ootan eksamite lõppu, et saaks end korraks veel vabaks lasta ja siis uuesti kokku korjata ja oma elu elama hakata. Have to be a grownup :| Ššššh, oleksin vabalt mõned aastad veel jõmpsikas.... kuidas oleks näiteks veel umbes 20 aastaga. Paluuun!?!
No comments:
Post a Comment