Saturday, May 4, 2013

Ilus algus Mai kuule :)

Täna tuli tuju armsas emakeeles kirjutada :))



Mai on kätte jõudnud ja endaga kaasa toonud soojad ilmad ja hästi palju päikest - nii hea. Kuu esimesel päeval "sündis" meie korteri printsess Mai ja sellepuhul oli päris tantsuline algus kuule.
30.aprillil läksime välja, et meie pisikese sündi ikka korralikult vastu võtta. Esmalt läksin mina veel Monks Bunk hostelisse neiule kooki küpsetama. Oi , kuidas ma nägin endaga vaeva, et oma keelt hammaste vahel hoida (sest suutsin ju koguaeg ära unustada, et Mai juuresolekul ei räägita üllatustest - tohman olen). Küpsetasin veel kaks kooki - üks Maile ja teine hosteli inimestele selle eest, et sain nende kööki kasutada. Päris asjalikult meisterdasin seda - šokolaadi-vanilje  kook, vahukoor peal ja puha, kook nagu ikka... nomnom.  Kui me Mattiga Red Emperori baari kõndisime, siis veel lõõpisime, et huvitav-huvitav, mis siis saaks, kui kook käest libiseks ja hoopis tänavakividel lõpetaks. Kurb ja naljakas oleks ilmselt korraga olnud - õnneks seda siiski ei juhtunud ja kook jõudis ohutult baari leti taha peitu õiget kellaaega ootama (Mai sündis 1.mai pool tundi peale südaööd).
Koogi üleandmise ajaks olime endale punti saanud suupilliga noormehe, kes lustakalt pilli puhkus ja kõrvale veel räppis, väga fun oli. Kook oli nunnu, 2 jka 1 küünlad peal ning kallistamise ajaks andsime selle suupillipoisi kätte hoiule, et ikka saaks ilusasti kaisutada.... Mis siis juhtus, seda ei osanud keegi ette näha....
Nii seisis minu ilus ja vaevaga meisterdatud koogike noormehe käes... Me ei olnud aga arvestanud, et ta oli purjus ja see kook ta käes võib tal ununeda. Nii ka oli - noormees keerutas end, koogitaldrik käes.... kook libises taldrikult.... ja lõpetas põrandalt. Mina lõpetasin ka põrandal, pisarates - naerupisarates, sest midagi niii koomilist polnud ma veel varem näinud. Õnneks oli kook fooliumpaberil ja kukkus maha põhi allpool, seega, täpselt nii kiiresti, kui see maha kukkus, oli see juba taldrikul tagasi - nagu midagi poleks juhtunud (kõigest pool kooki oli kadunud). Nii kahju, et seda kuidagi videosse ei saanud, ikka veel itsitan endamisi, kui sellele tagasi mõtlen.
Lõppkokkuvõttes maitses kook siiski hästi ja oli selline õnnelik õnnetus, ehk sellepärast ong nii lustakas sellele tagasi mõelda :P . Õhtu lõppes kellele varem koju minnes, kellele Lasnamäel, aga samas arvan, et kõigil oli vähemalt mõni tore hetk sellest õhtust endale kaasa võtta :))
Järgmisel päeval (ehk 1.mai) jätkus tähistamine omal veidral moel - tõmbasime tüdrukutega selga ballikleidid ning läksime kinno Scary Movie 5 vaatama. Outfiti ja filmivaliku kooskõla lausa võrratu, kas pole. Mulle isiklikult film kohe üldse ei meeldinud - kuidagi lame huumor. Kuna kallal oli ka väike pohmellipoiss eelmise õhtu tagajärjel, siis üritasni Getriini õlal veidike tukastada. Kehva filmielamuse korvas tänaval kõndivate inimeste tähelepanu ja pilk (ei ole just väga tavaline, et meie tänavatel 5 tüdrukut ballikleitides päise päeva ajal ringi jalutab).
Ilus algus Mai tulekule :)




 









Luv ya,
Susie xoxo