Tuesday, May 31, 2011



Hola! . Tänane kuum päev on pimeduse rüü alla pugenud. Päike lõõmas mitme päeva eest kohe täiega. Ja mida tegin mina? Mina istusin toas ja lugesin raamatut. Häbi Häbi!


 See siin on seelik, mille kallal viimasel ajal pusinud olen. Vajab veel nokitsemist ja pressimist, aga enamvähem on kujutluspilt lõpptulemusest olemas juba . :)

Ja nüüd tekib küsimus, miks on mul siia Tim Shcou pilt pandud, eksole. See on sellepärast, et ma lihtsalt olen vaimustunud. Ja ta on lahe! Ülemõistuse lahe ;)


Minu tänaseks tuju üleval hoidjaks oli Tim Shcou esitatud laul Out of track. Hea, rahulik. Meeldib !





Tuju on hea... kuigi pean tunnistama, et lõpetamisega kaasnevad kulud kipuvad emotsioone alla kiskuma. Kingad ja jakk vaja osta. Esmaspäeval juuksurisse. Meie tänuürituse banketilauale läheb kah jõhkralt raha. Mitte, et ma liialt jonnida tahaks, aga oleks palju positiivsem, kui oleks vähem väljaminekuid, hihi.
Aga, mis ma siin ikka kurdan. Tudu tuleb vaikselt peale juba.

XoXo

Monday, May 30, 2011

Käisin täna linnas - oli vaja uut sirgendajat (loe: tahtsin uut sirgendajat). Raha kokkuhoiu mõttes otsustasin minna koos ema ja isaga (autoga) ning nendega ka koos koju tulla.Mõlemad töötavad linnas. See aeg, kui mul midagi teha polnud olin isa juures ja lugesin raamatut.
Ühel hetkel otsustasin lugemisele vahelduseks rõdule istuma minna ja muusikat kuulata (papsi kontor on teisel korrusel).

*** Ilm on päeva jooksul täitsa ilusaks läinud - päike paistab. Ime kombel ei kimbuta isegi sääsed (ja nüüd sülitan kolm korda üle vasaku õla). Teisel pool hoovi paistab mänguväljak. Läbi puude okste paistavad jooksvad ja rõõmust rõkkavad põngerjad. Rõdu alt jalutab läbi tilluke poiss. Lõhkiste põlvedega, jalas roosad jalanõud - neid nimetatakse vist crocsideks. Ta on rahutu olekuga, just kui kardaks midagi/kedagi. Tunnen, kuidas mu rinnus pitsitab. Mind on tabanud rahutus ja kurbus üheaegselt. Tunnen, et tahaksin seda pisikest kallistada, öelda, et kõik saab korda. Veider - ma tean. Ma ju isegi ei tea teda, ei tea, kas poisikesel on midagi vigagi. Pole mingit märki, et ta lohutust vajaks, aga ma lihtsalt tajun tungivat soovi teda kallistada ja naermas näha...  Vot sellised hood kipuvad mind aeg-ajalt kimbutama...
Siin ma siis istun nagu mingi luuraja. Näen enda ees liikuvat elu, kõrvus samal ajal muusika kõlamas. ***

Päev läks korda - sain uue sirgendaja.
Homme panen juuksurisse aja kinni - so be prepared for some changes.
Tunnen vajadust muutuste järele, kuigi praegusel eluetapil ongi mu elu üks suur-suur muutus. Ootan põnevusega, mis Tal mulle järgmiseks plaanis on. Lets gross our fingres, et Ta ikka midagi head välja mõtleks ("Ta" all mõtlen ikka veel Elu).

XOXO.

Sunday, May 29, 2011

Pretty woman

Juunikuu Cosmopolitan'is  on artikkel Olivia Wilde'iga ja pean tunnistama, et olen kergelt lummatud (nii O-st kui ka artiklist endast). Artiklit läbivaks teemaks on meie - naiste enesekindlus ja kuidas me seda enda jaoks taotleme.

Arvan, et ei saa ju panna pahaks naistele, et nad tahavad olla ilusad - suurte rindadega, lameda kõhuga, täiusliku ninaga ja muu blabla. Samas minu arvates tuleks kõike teha mõistusepiires. Ma tunnen , et ilukirurgia koha pealt on minu puhul tegu väga kitsarinnalise tütarlapsega, kes ei oska selles midagi mõistlikku ja head näha. See vaatenurk võib aga aastate jooksul muutuda, kui olen oma lapsed sünnitanud ja keha hooletusse jätnud ning miski enam ei aita.... ainult siis. Aga jah... seksikas... mina tunnen end kõige seksikamana peale dušši alt/saunast tulekut - sile ja siidine, lõhnan värskelt, jalad on eriti siidised. Minu puhul ei ole ka alati vaja kõrgeid kontsi ja meiki, et tunda end ilusana... praktiliselt mitte kunagi. Minu jaoks on minu kõige seksikamaks kehaosaks minu jalad. So that you know.


Olen üles kasvanud maal - eemal linnakärast ja kiirest täiskasvanuks saamisest. Olen tänulik oma vanematele (peamiselt emale), kes ei lasknud mul  teismelisena liialt ringi jõlkuda ja rumalusi teha. Armastan enda puhul naturaalsust ja lillelapselikkust. Aga mitte alati ei ole endaga rahul ka mina - like we all have our low times ;) .

Hetkel on käsil projekt: Kullakene naeratama ka siis, kui olen üle lombi :). Loodan niiväga, et kõik läheb nii nagu plaanitud - siis olen õnnelik , siiralt !

Minu hetke lemmik : Ingrid Mihcaelson - You and I .  Võimatu on seda laulu kuulates tõsiseks ja tundetuks jääda.  Soovitan!!!


XOXO...

Thursday, May 26, 2011

Igatsen...Ihaldan.

Igatsen juba kooli.... Ihaldan kättesaadamatut... Kõik võiks minna lihtsalt nii nagu ise soovid - üks sõrmenips ja kõik on täpselt nii nagu soovid... See oleks täitsa nauditav.

Taaskord üks tore päevake mööda saadetud. Küllikiga otsustasime teha ühe Korea/Jaapani päeva . Tunnen, et minu armsad sõbratarid tirivad mind aina rohkem selle maailma lummusesse. Jah , just... lummatud ma olen. Ja ma olen sellega väga rahul. Tunnen, et ma olen rahulikum - stabiilsem. Samas ihkan ikka neid samu asju, mida varemgi. Aga nüüd juba teisest vaatenurgast. 




Mmm. Jäätis ja puuviljas ja küpsis ja šokolaad.. Lihtsalt võrratu.
Kõrvale väärt film või hea muusika ja mõnus seltskond - no mida veel elult tahta.  Või siiski... Üks hea massaaž oleks justkui kirss tordil, aga mis ma siin ikka unistan.
"Koizora" . See on film , mida Küllikiga vaatasime. Noh, õigemini vaatasime kahte filmi, kuid see oli viimane ja kurb ning kuidagi jättis endast jälje. Inimeste vahelised suhted on ühed naljakas asjad. Me oleme keerulised ja justkui pusled... meid tuleb tükkhaaval kokku panna ja mida intensiivsevamad on meie pingutused, seda rohkem saame pusletükke kokku kaaslase kohta. Ja nii ma vaikselt liigungi aasia radadele. Kiindumus aina kasvab ja kasvab. Need filmid on kuidagi teistsugused. Need mitte üksneis ei kanna endas tühist filmi mõtet vaid ka õpetust ja suunda. Nii tunnen end mina. Ma tunnen end kergemalt. See tunne meeldib mulle.  

Ahhjaa. Sain oma bioloogia koolieksami tulemused ju kaa eile õhtul teada. Mis ma oskan öelda. Õppimine ei ole minu tugevaim omadus ilmselgelt . Aga tehtud ta on  ja nüüdseks on eksamitega ühel pool.
Kuid samas. Täna tundsin, et ei taha suureks saada. Tahaksin olla jälle 16.... kõik oleks palju lihtsam. Ma ei peaks kuskile kiirustama... tööd otsima hakkama ... elu rajama.... praegu olen valikute lävel... kardan, et teen valesid valikuid... eks nii ma ka õpin. Kuid siiski... tahaksin olla taas teismeline ja naiivne. '

Aga ilmselgelt alati ei saa, mida tahad. Seega tuleb lihtsalt voodisse minna ja homme uuesti ilus ja armas olla , eksole! :)

XOXO

Tuesday, May 24, 2011

Dream High

Kaks pikka ja tegusat päeva mööda saadetud. Eile oli siis Moekese photoshoot - täitsa lahe oli, kuigi kui pildistamisel on kaaslaseks peale aparaadi statiivi veel ka teised inimesed, siis võtab kõhedaks küll.
Peale pildistamist läksin Katule külla. Niinii ammu polnud kahjuks näinud teda, aga nüüd saime täitsa pikalt ninapidi koos olla. Armas oli :) .  Nagu Kady ikka, siis ka seekord tutvustas ta mulle midagi uut ja huvitavat. Vaatasime mitu Jaapani (Korea?) filmi. Ja siis sari nimega Dream High - ilmselgelt olen nüüd selle andunud fänn. Hihi.
Täna oli minu viimane päev lastehaiglas patsiendina... Ilmselt mõneks ajaks üldse siis lausa viimane päev Eestis ükskõik millise haigla patsiendina. Kuidagi kurb oli arstile head aega öelda. Oodates protsetuuride kabineti taga mõtlesin nii mõnelegi selles armsas roosas majas aset leidnud intsidendile...nii rõõmsatele kui ka kurbadele. Nende aastatega on ta siiski omaks saanud ja eks ole ka hirm uue keskkonna ja uute arstide ees... Tahab harjumist. Aga nüüd ma enam seda rumalust ei tee, et tervise käest lasen. Olen seekord pai ;)
























Olen kuidagi maru positiivselt ja rahulikult meelestatud. I Like that feeling.
Mis seal ikka - tuleb voodisse ära pugeda.     XOXO

Sunday, May 22, 2011

I'm in love

Liblikad kõhus. Kuidagi püsimatu tunne on. Tahaks ennast sirutada... Väänelda... Jah. Armastan seda ilma ja oma kalleid-kalleid sõpru, kes muutsid mu eilse õhtu mõnusaks. :)
Nii armas on vaadata, kuidas suured (karumõõtu) poisid kaklevad ja pärast kallistavad ja nutavad. (Being ironic)
Üle pika aja nägin oma kahte kallist venda ja (varstivarsti) tulevast vennanaist. Love them. 
Eile oli siis meie vallas Kodukandi päev ja üritusi kui palju. Aitasin isal üritust jäädvustada (ta oli tellitud seda filmima), siis sain ikka omajagu ringi joosta ja päeva lõpuks olin omadega täitsa läbi - juba kell 00.00 olin sügavas unes. Rootsist olid Valve tütar Helen ja tema pojad samuti meie esinemisi vaatama tulnud. Neid pisikesi oli nii hea meel näha. Poisid korjasid mulle isegi piibelehti ja puha. Ja Heleniga rääkisime kolimisest. Kuna ta ise on selle läbi teinud... lähedastest lahkumise ja uues kohas alustamise. Siis oskas ta mulle head nnõu anda ja sõnu, mis olid suureks toeks ja kindlasti pean neid ka kolides meeles. Ka Valve teine tütar Reelika oli oma kaksikudega üritusel. Armsad pisibeebid. Beebimaniakk nagu ma olen :D 
Täna läksid emme, issi Aasta Küla konkursil osalevaid külasid hindama - kolmeks päevaks lapsed omapead. Wuhuu. 
Endiselt õmblen seda musta seelikut.. teen ümber* .  Kuna masin keeldub õmblemast, siis pean kõike käsitsi tegema ja siis see pisut kisub hoogu maha. Täna pühendan enamuse oma päevast biuloogia õppimisele, sest homme on koolieksam ja vaja siiski positiivne hinne saada.... Ja siis ongi eksamitega kõik - tuleb ainult tulemusi oodata ja loota, et kõik eksamid saaksid sooritatud ning siis saab ka kool lõpetatud. Hoiame kõik varbaid ja pöidlaid nüüd ilusti! :)
Homme läheme Moekese grupiga Tartusse Mariti kollektsiooni pildistama professionaali juurde. Taaskord saab ühe huvitava kogemuse juurde ning üritan ka pilte teha oma seebikarbiga kogu tegevusest, et ka üldist meeleolu tajuda ja edasi anda :) Eks näis, mis sellest siis välja tuleb.
.... Üldiselt olen endiselt pahuksis iseenda ja oma selle Minaga, kes tahaks kõigiga hästi läbi saada, aga nagu ültes minu kallis vend: " Sa ei saa olla kõigile meelejärgi, kuid saad valida enda ümber inimesed, keda sa vajad ja kes sulle hästi mõjuvad." Nii ma üritangi ennast hästi tunda ja tunda rõõmu kallitega koos olemisest .
Ahjaaa... Endiselt olen veel Tim Schou ja ühe ilusa häälega noore poisi lummuses. Neid kuulates on võimatu mossitada. :)

Nii ma elangi. Elan ja hingan. Hingan ja naeratan. 
Naeratan ja Armastan.

Wednesday, May 18, 2011

... I'm surrounded by  rotten heads. The smell is so horrible that I feel almoust impossible to breath in. I try to find my way back ... I don't even know where I want to go - just looking for familiar places. I can see little black thing.... when I manage to have closer look I can tell it's hand. Without body....  And then I open my eyes and realise it was all just a dream. That's how I have spent last fiew nights. 
 However, my days are more brighter - happier.  Goosh how my legs are hurtig. Hah, how convincing - better days but hurting legs. Had my folk dance lesson the day before and I guess  I didn't do enough stretching so now I have my result.
 Yai.  Oh, and I got a rose today from one boy . That was really lovely. I mean there is
 nothing going on  between us but I feel good to be with him. So yeah, when comparing 
my days and nights then days are indeed full of smiles and love. 
Trying to get back on my sewing  track . I found one black skirt that needs some redo so
 tomorrow I'll give my best.


The day was long, thinking happy thoughts and going to bed.
 Happy thoughts, happy thoughts! 


Wednesday, May 11, 2011

Tere, mina ole postipoiss Maurice ja ma tahaksin Sinu silmale musi teha:))

Hea tuju on. Pea valutab, aga muidu on hea tuju. Jah, ilmselt te juba saite aru, et mul on hea tuju. Avastasin enda jaoks taaskod Videviku saaga neljanda osa. Ei, minu arvates ei ole see sari üksnes tiinekatele mõeldud. In fackt I love it.! Või siis on asi lihtsalt selles, et olengi igavesti teismeline.
Peaksin oma viimased loovuse jäänused kokku kraapima ja matemaatika jaoks luuletuse tegema. Aga no üldse ei tõmba :'( Raske on see viimaste hinnete korda saamine.
Tuleb end kokku võtta. Jah. homme, ausalt!

Me Loves You .
XO

Sunday, May 8, 2011

Imagine no possessions, I wonder if you can ....

Ma ei taha meenutada minevikku. Negatiivset minevikku. See teeb haiget. Mitte ainult mulle, vaid ka sulle. Aga millegi pärast on hirmsasti vaja nina alla hõõruda, kuidas mina ikka oskan oma tundeid välja lülitada ja sellega haiget teha. Ei. Tundeid ei saa välja lülitada, kui neid ei ole kunagi olnud.  Ilmselt olen ma liiga pehmeks muutunud ja lasen end liialt teiste sõnadest mõjutada (jah, nii uskumatu kui see ka pole). 
Võin jätta endast ülbe ja terava mulje, kuid inimesed, kes mind tõeliselt tunnevad (kahjuks on neid küll vähe) teavad, et tegu on siiski väga hapra tüdrukuga. Ma ei oska teiste ees nutta. Nõme tegelikult, sest näidates oma valu on ju ometigi lootust sõpradelt lohutust ja tuge saada. Aga see ei tähenda, et ma tundetu oleks. Lihtsalt pisaraid hoian endale. Enda mõttemaailma teistele avama olen õige kärme. Vahest ikka mõtlen, kui rumalalt palju ennast põhimõtteliselt võõrale avada tahan. Minu usaldust on kiire tulema. Tahan head näha neis, kes mind vähegi köidavad.  Sageli maksab see mulle valusalt kätte... 
Well... vabandan, sattusin hoogu :P.Tegelikult ei ole ma masendunud ja jonniv tiinekas. 
Täna oli väga vahva päev. Emmede päev ju :). Armastan oma emmet niinii väga.!  Käisime kõik perekonna emmed läbi ja puha. See viimane külastus venis kuidagi pikaks - nii 6 tundi. Söömine, lebotamine, päike - mmm. Endiselt on mõnusalt unelev olla, aga ei saa end päris käest ära lasta. Peaks toa ära koristama..... 

Friday, May 6, 2011

...HAKUNA MATATA....

Kõhus on liblikad. Ja üldse mitte meeldivad. Mind valdab kuidagi tühi ja mittemidagi ütlev tuju.  Imelik on olla. Morn.  Ei oska mitte midagi kirjutada. Justkui ei oskaks ennast väljendada. Tahaks ühte lõõgastavat nädalavahetust... Jah... seda ma vajan. Seda pean ka saama.   


Väljas on päike... ja tuul... ja tundub, et varsti hakkab sadama. GREAT! 


"Kui tulen ükskord tagasi,
sind üles mina otsin jällegi,
kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen."

Wednesday, May 4, 2011

"We wrote as sister would to brother till winter went away once more
Then ages past before another letter come in through my door
She lost her heart to a childhood friend and married they were soon to be
She said she'd love me to attend and an invitation sent to me"  (The spanish lady song - Martin Denning) 



Ei tulegi kohe pähe sõnu, millega praegust emotsiooni kirjeldada. Mmm... rahu ja närvilisus samaaegselt (on see üldse võimalik?), väsimus, nõrkus, rõõm, naer ja samas ka nutt,  liblikad, reaalsus... Ilmselt hakkan vaikselt hulluks minema...


   Nüüdseks kirjand kirjutatud, ühiskond tehtud ja inka kirjalik tehtud. Homme inka suuline. Hirm on nahas küll jah, tänan küsimast.! :)  
   Tunnen, et minu tänase päeva laulud on : The spanish lady song Hanno Padari esituses ja teiseks on Gabriella Cilmi laul Defender. Mõlemad mõnusalt rahulikud lasevad natukenegi inglise keelest puhata. 
   Viimasel ajal olen  hakanud jälle tundma, et väsimus pressib peale. Eks see tulene ilmselt ka sellest, et ilmad on taas jahedamad ja süngemad.. aga sellegi poolest pole päike meid päris hüljanud ja soojendab meie põsekesi . Mmm - Love that warm feeling.  ... Homne pingutus veel ja siis saab natuke puhata ja tuleb hakata bioloogia kooli eksamiks valmistuma - 20 päeva selleni. 
   Tunnen, et vajan ühte lõõgastavat vannis käiku ja seejärel rahuliku muusika ja küünlavalguse saatel massaaži ja siis ühte pikka und. See on minu ideaal lõõgastumisest ja enda vabaks laskmisest - jah, oh üllatust, ma ei unistagi enda segi joomisest.  Ka minul on aeg suureks sirguda. Oli ka viimane aeg, eksole!
Mulle meeldib, et ma ei vaja alkoholi, et tuju üleval hoida.  Mulle meeldib, et kui ma ei joo, siis ei ole ka järgmisel hommikul pohmelust. Mis mulle kõige rohkem mitte joomise juures meeldib on see (the best part I guess) , et kui ma ei joo, siis ei saa ka teha lollusi, mida järgmisel päeval kahetsen.  


To My peaceful land I  shall glide....