Monday, November 26, 2012

*Kaks lustakat oravat on meie hoovi vallutanud. Siblivad ühe põõsa juurest teise ning vahepeal pistavad omavahel ninad kokku, jusktkui sosistaksid salamahti minust.*


Taas olen end mugavalt sisse seadnud meie väiksele (kuid piisavalt suurele, et mahutada, lauakest ja kahte tooli) trepile, et võtta endale aega blogimiseks ning looduse nautimiseks... Ma tahaks niipaljusid kutsuda endale külla, et teil oleks võimalik tajuda seda harmooniat ja rahulikkust, mis seda kohta valdab. Siin on see miski, mis esimest pilgust saadik on teinud minu jaoks Kodu. Koht, mis leevendab mu igatsust koha järele, kus ma olen kasvanud, minu roosa toa järele, sest siin samas tunnen ma end justkui oleks olnud siin palju kauem, kui pelgalt pool aastat....
Niisis, täna oli minu esimene praktikapäev ühe "väikses" Soome koolis. Pean tunnistama, et hommikune ärevus oli kohe kindlasti üleliigne. Kuigi samas, ma ei kujutaks end ette ka emotsioonitu tüdrukuna.
Igatahes, päev oli kõikehõlmav. Tutvusin natukene kooliga, teiste õpetajatega, kooli korraga ning sain ka põgusa ülevaate oma tulevasest praktikast - I must say : It is going to be more than awesome!
Noorsootöö hõlmab endasse ka erivajadustega lapsi. Selle all ei mõtle ma ainult erinevate puuetega lapsi vaid ka näiteks lapsi, kes on pärit probleemset peredest, kes on tähelepanuhäiretega jne. Minu järgmised nädalad puudutavad ka seda noorsootöö valdkonda (ehk siis erinoorsootöö). Oma praktika ajal hakkangi kokku puutuma lastega, kes on tulnud eri riikidest ning tegelen nendega ettevalmistus klassis - õpime koos soome keelt ning kõrvale ka muid aineid (muusika, matemaatika, inglise keel, kunst jne); samuti puutun kokku ka nende eriliste lastega - nimelt on meie koolis grupp noori, kes on pärit probleemsetest perekondadest ning grupp noori, kellel on AIDS. Mind tundes, võite juba aimata, kui emotsionaalseks see praktika võib kujuneda. Ma olen ülimalt tänulik oma tuutorile, kes mind sellesse kooli suunas ning viis kokku nii võrratu juhendajaga nagu minul on. Tõeliselt särav ja positiivsust täis naine.
Millegi pärast julgen arvata, et minu praktika saab olema võrreldes kursakaaslastega kõige kirjum. Aga võibolla tuleneb see lihtsalt sellest, et olen teises riigis ning koolikord on teistsugune ning seetõttu erinevus on kergelt märgatav.
Mis veel vahva, ma mitte ainult ei tegele noorsootööd puudutavate küsimustega vaid saan ka võtta tundidest osa ning noorte õpetamisest osa võtta. Suuremaks boonuseks on veel see, et saan võimaluse õppida uut keelt, mis senini on piirdunud minu puhul ainult keelest aru saamisega, aga kahjuks ise vastama pole võimeline - ehk see nüüd muutub.
Ilmselt juba mõistate minu eneseväljendusest, et olen oma valikutega rahul ja naudin täiel rinnal oma vastalanud praktikat ning ootan põnevusega, mis sellel mulle pakkuda on!


Love you,
Susie

Sunday, November 25, 2012

Mina jään veel ootama su jälgi lumel...

Hey kullad :)

Taaskordne suurem pakkimine seljataga. Kolime Mustamäele tüdrukukutega - it's gonna be the best girls apartment you have ever seen! :)
Hämmastav, kui palju asju ühel tüdrukul olla võib. Tänasest sõidan kuuks ajaks koju - Soome praktikale. Pisut hinges väike ärevus sees, et mis mind ees ootab, kuid ma usun, et see on väärt kogemus ja saan endale häid võimalusi juurde.

Viimased päevad on mõnesmõttes väikse igatsusemärgi all mööda läinud, aga eks ma ju ise teadsin, et see nii läheb, kui ma end õigel ajal korrale ei kutsu ja eemale ei hoia. Nüüd tuleb sellega elada. Lohutus on see, et meie armsad sõbrad tulevad tulevikus tagasi ning plaanivad nii mõndagi siin korda saata, eks näis, mis elu toob. Päris mõistlik jutt, eksole :)

Uuu, meil oli eile Movember party Red Emperoris. Ilmselgelt võtsin osa. Oi, kuidas mulle sellised dresscode peod meeldivad :) Jätsin paari sõbraga hüvasti, keda nüüd ilmselt taas mõnda aega ei näe, kuna mina ära Soome ja nemad selle paari nädala jooksul oma maailmareisiga edasi liiguvad. Oh, I'm gonna miss you guys!

Ilmselt see minu hetkeemotsioone kõige rohkem iseloomustavaks lauluks. Still in love with King Charles!

Muidu läheb mul päris ilusasti, ei saa millegi üle kurta. Vaikselt tegelen enda praktikaks ette valmistamisega ja paralleelselt tegelen kooliasjadega ja kodutööde esitamisega.
Ja nüüd vutvut laevale.
Kallistan,
Susie

Tuesday, November 13, 2012

Me ise loome emotsiooni, mis jääb teistele mälestuseks meie isiksusest.



My life has been a real highway for the last couple of weeks.
Eelmise kuu alguses kohtasime kursakaaslastega Shootersis paari Austraallast. Esmapilgul jäi mulje, et well okey tüüpilised maailmarändurid, kes hommikul meid enam ei mäleta. Õhtu jooksul sai palju tantsitud ja kui oli koju mineku aeg andsime hoopis üksteisele lubadeused, et järgmisel päeval ka näeme. Nüüd, pea kuu aega hiljem liigume ikka sama seltskonnaga ringi ja õpime tundma nende kultuuri. Lisaks sellele on tulnud ka juurde uus eesmärk - sõita suvel Austraaliasse praktikale. Will see what comes out! Aga mitte point ei ole selles, et nüüd uhkustada, et yeah, mul on aussist pärit sõbrad vaid ma just mõtlen, et kui vahva on tõsiasi, et täiesti võõrastest inimestest võivad välja kasvada päris lähedased tutvused. Sweet in a way.
Paar päeva tagasi käisin sellises baaris nagu Red Emperor. Ülisuper koht. Selline suht alternatiiv-stiili, et ilmselt neile, kes on rohkem klubiinimesed, siis neile ei sobi... Kohtasin seal ühte armsat neiut. Pärit Kanadast,  aga on Eesti juurtega. Kuidagi klappisime omavahel. Mingi hetk ta kiitis mu kõrvarõngaid (kiisudega olid need). Ja ta tõesti oli neist väga vaimustunud ning rääkis, kuidas ta selliseid oma õele tahaks ka, et ta õde jumaldaks neid. Ilmselgelt kinkisin talle enda omad. Aga see reaktsioon, mille vastu sain - üliõnnelik tüdruk, meelitatud ning mind pooleks kallistav. Ja siis ma mõtlesingi, et ... me, eestlased kipume sageli endast külma mulje jätma, kuidas tegelikult oleme ikka generatsioonide vahetudes aina soojemaks muutunud. Ja siis ütles Ariel ka nii õige lause :"If you manage to find Those people here in Estonia, then it will be amazing experience staying here!" Ja täpselt nii ongi...
Eile kohtasin kahte noormeest Soomest. Originaalselt on nad ilmselt pärit küll kuskilt palju soojemalt maalt, kuid nüüd elavad Soomes. Kuna retsepsioon oli parasjagu nende saabudes kinni ja ma juhtusin olema all, et neile ust avada, pakkusin neile seltsi, kuni hosteli omanik saabus. Taaskord nendest õhkav positiivsus ja soojus oli piiritu. Rääkisime erialadest, mida õpime, Soome ühiskonnast ning ka Jumalast. In a way ei olnud see üldse selline pealesurutud vestlus vaid pigem andis võimaluse noormehele rääkida oma nägemusest Jumalast ja temasse uskumisest. Maailm on täis nii huvitavaid inimesi!
Ma ei tea, mis minuga viimasel ajal on, aga esimese asjana kipun nägema/otsima inimestes seda sisemist ilu ning kui mu otsingud on positiivses mõttes vilja kandnud, siis tabab mind suur rõõmutunne. Nii mind valdabki viimasel ajal emotsioon, et inimesed on nii ilusad ja head :)
And about that paper rose. Eile Shootersis tuli mulle ligi üks Iiri noormees ning ulatas selle lille ja ütles, et üks tema sõber on mulle selle saatnud. Kes? Seda ta ei öelnud. Nii ma siis olin teadmatuses, kuid samas meelitatud, et keegi on mind meeles pidanud. Täna hommikul sain teada, et see on minu superarmas mehiklasest sõber, kes töötab samas hostelis, kui Iiri poisid ööbivad. Ta meisterdas mulle lille, kirjeldas mind poistele ning andis korralduse see mulle toimetada. A bit of an attention doesn't hurt anyone, right!?! :)

So that's pretty much all about how I have been doing.
Love you,
Susie