Tänase õhtu lõpetuseks olen täielikult haaratud sellisest artistist nagu Marina (Marina and the Diamonds). Nii mõnusalt kareda ja tugeva häälega neiu. Lisaks tema suuured pruunid kutsikasilmad - võrgutavad ilmselt ka kõige suurema heterotüdruku ära. Just my kind of a lady. Kuigi pean tunnistama, et oma blondide juustega ta mind ei võlu. Silm jäi siiski peale sellele tumedapäisele punaste huultega neiule, kellel on (pean taaskord mainima) omapäraselt võrratu hääl ja muusikastiil.
You know I'd rather walk alone, than play a supporting role if I can't get the starring role.
Tutvustan teile oma nunnusid, mille alles hiljaaegu tellisini Inglismaalt. Täpsemalt läbi järgneva lehekülje http://www.everything5pounds.com . Tõelised püssid, kas pole?!? Nüüd tekib ainult küsimus, kus nendega minna, sest kohe kindlasti pole ma igapäevaselt sellise stiili fänn, kuid usun, et mõne ürituse/koha ikka leian, kus nendega eputada.
Komistasin interneeduse avarustes surfates otsa ühe huvitava näitleja/laulja otsa - 22.aastane ameeriklane ,Caleb Landry Jones.
Ta ajas mu pea sassi. Mis veel hullem, ta ajas mu pea nii sassi, et nüüd lausa tõmban ma mingit kriminaal-dramaatilist filmi, kus ta on kõrvalosas. Ta mängis ka X-meestes, kuid tundsin, et selleks ei ole ma veel vaimselt valmis ja ei tahaks endale pettumust valmistada, kui filmi lõpuni vaadata ei suuda (loe:viitsi). Häbi mulle!
Igatahes, siin ma nüüd siis olen.... naudin päikest,tuult ja oma uue lemmiku seltsi... sirvin netist tema pilte... lihtsalt tundub nii lahe ja omapärane persoon... Not too mainstream. Ja see ilmselt mulle meeldibki, pole läbi leierdatud kõigi poolt vaid on just selline salapärane ja tema puhul on mida avastada. Me gusta mucho!
Temas on ka midagi sellist, mis meenutab mulle Heath Ledgerit... ja kes veel ei teadnud, siis Heath on,oli ja jääb mu suureks lemmikuks - He is above them all!
Nüüd, kus ma tema pilte rohkem sirvin võiks isegi öelda, et ta on punapäine versioon pooleldi Heath'ist ja Johnny Deppist.
Susie
Sunday, May 20, 2012
See veider tunne mu sees. Hinges pitsitab ja kõhus keerab. Ja ometigi pole viimasel ajal nagu midagi märkimisväärselt halba juhtunud. Aga samas pole ka olnud mingit ülipositiivset hetke, seega võimalik, et lihtsalt on tekkinud tülpimus selles üksluisest elust, mille sees ma hetkel keerlen. Keerlen ja keerlen ja ikka kuskile edasi ei jõua.
Viimasel ajal olen oma tegudega koguaeg justkui ajas tagasi liikunud - kordan vigu, millest ometigi oleksin pidanud juba esimesel korral õppima. Ja siin ma nüüd olen... petan end ja petan maailma, et kõik võib olla hea, kui hoida asju enda teada ja elada ainult enda jaoks. Samas jah, eks alati tulebki nii elada, et endal oleks ka hea, aga ma usun, et alati saab palju lihtsamalt ja kui ainult natukene rohkem vaeva näha, siis oleksid kõhus hoopis erilisemad liblikad....
Või äkki hoopis tahan ma olla kah popp ja noortepärane ja vaevlen kevadväsimuse käes?!?
Ei suuda oodata juuni algust, et siis siit ära minna. Läheme vennaga kah ära Soome. Saab sellest õelusest,lapsikusest ja üksluisusest eemale ja ehk alustada millegi uue ja paremaga.. või kes teab, äkki koperdan millegi veel hullema otsa ning lõpetan tühjaks tõmmatuna ja nutetud silmadega kuskil nurgas konutades - nii optimistlik täna, kas pole! Aga ei, nii me kaua ei mõtle võid ikka üritame tuju positiivsele rajale tagasi kruttida ja vapralt, nagu tinasõdur, oma tulevikule vastu marssida ja võtta elult vastu kõik hea, mis mulle mõeldud on :)
“When I get lonely these days, I think: So BE lonely, Liz. Learn your way around loneliness. Make a map of it. Sit with it, for once in your life. Welcome to the human experience. But never again use another person's body or emotions as a scratching post for your own unfulfilled yearnings.” ― Elizabeth Gilbert, Eat.Pray.Love
Alati Teie,
Susie.
Friday, May 18, 2012
The good life, as I conceive it, is a happy life. I do not mean that if you are good you will be happy; I mean that if you are happy you will be good.
- Bertrand Russell
Me teeme vigu, kahetseme, parandame end, muutume, kasvame suureks, mänguasjade asemel saavad meie leludeks meie tutvused ja oskused, meie soovid kasvavad koos meiega. Naljakas mõelda, et alles paar aastat tagasi võisin olla kindel, et kui olen läinud maailma rändama, siis on siht tagasi tulla Eestisse, kohta, kus on mu pere. Nüüd aga on minu pere juba enne mind maailma avastama läinud - naljakas, kuidas elu muudab plaane ja ideid. Aga see ei ole üldse halb, mulle on avanenud rohkem uksi, mind ootab Soomes oma tuba, koos ülivinge aknaga (jätkuvalt olen sellest vaimustunud). Meil on seal kaminad, pikk koridor.... Midagi uut - just see, mida alati taga ajanud olen, vaheldus,värskendus. I Like! Loodan, et kõik läheb hästi ja tuleb vinge suvi. Samuti loodan, et sügisel õnnestub mul kas kooli saada või Inglismaale. Kooli tuleksin ikka Eestisse, aga see oleks eriala, mis mulle tõesti meeldib - turismikorraldus. Muidugi kohe, kui avaneb võimalus inglismaale minna, siis ilmselt ma ei kahtleks kah, sest see on olnud unistus juba mudilasest peale ning miks mitte teha seda just kõige paremas eas, noor ja rändamishimuline neiu nagu ma olen :)
Seega elul on mulle lähiajal päris huvitavaid seiklusi plaanis! Ja kohe kidnlasti ei saa mainimata jätta, et ilmselt ka kuhjaga fotosid hakkab nii blogisse kui moluraamatusse minu tegevustest ja käikudest ilmuma, fotomaniak nagu ma olen. Let's wait and see what happens next !:)
Koju jalutades avastasin täna midagi meeletult positivset - kevadine loodus ärkab vaikselt meie ümber, et tantsida Suvesse! Kõik see on küll juba pikemat aega toimunud, aga selle sees olles neid muudatusi märkame alles siis, kui loodus juba tantsib rütmikalt minu lemmikvärvi kleidis - rohelises :) Aga ta on tõesti juba siin... Kevad. Seda me ju teame. Vaikselt-vaikselt pakib oma lillelisi kleite lahti aga Suvi. Praegu tajun, kui palju jõudu ja rõõmu on D-vitamiin/Päike/ mulle juurde andnud. Ainult jookseks ja asjataks... ja naerataks:) Kuigi, peab tunnistama, et väiksed sinised masenduse poisid käivad ka külas. Eks see ole osa meie elu protsessist ilmselt....
