“A smile starts on the lips, A grin spreads to the eyes, A chuckle comes from the belly; But a good laugh bursts forth from the soul, Overflows, and bubbles all around”
Carolyn Birmingham


.... Põsed õhetavad mõnusa hurraaga. Hommik algas täitsa mõnusa päikesega, kuigi oli jahe. Timol tuli geniaalne mõte, et võiks hakata petanki mängima. Nii me ka tegime - mina, Timo ja Kristin. :)  Mõnus viis vabaaja veetmiseks ning oli selline tore õdede-venna tunne :))
Mingi hetk tuli välkidee, et võiks rulluisutama minna ja nii kutsusingi Mirjami endaga kohtingule. Rulluisutatud sai oma 8 kilumeetrit. Juttu jätkus kauemakski. Isa oodates ajasime teetassi ääres juttu ja hiljem piilusime ka (mina selleks ajaks juba kolmandat korda) Kate ja Williami pulma. Ilus, lihtsalt ilus!!  Uisutades sain vist omajagu tuult, sest nüüd on täitsa nohune tunne ja põsed õhetavad nagu hakkaks palavik tulema :/ .  


Aga enne eksameid ei saa endale ilmselgelt haigeks jäämist lubada. My bad...
Ilusat õhtut!

 "It always feels like there is just one person in this world to love, and then you find somebody else, and it just seems crazy that you were ever worried in the first place."  (Lexie from Grey´s Anatomy)



Istun ma verandal ja joon kohvi. Pääsukesed on tagasi ja säutsuvad ning korrastavad pesasid. Tuul sasib juukseid ja värske õhk on lausa uinutav. Vaikselt lähevad puud roheliseks ja sosistavad salaja suve tulekust. Värske õhu ja kohvi lõhna segunevad - nagu narkootikum, millele on raske vastu panna.



Lasen päikesel pisut veel oma tähnikesi kosutada ja siis tuleb hakata homseks ühiskonna eksamiks kordama :)

Minu pisikene präänik kirjutas minust/mulle luuletus. Annet tal on:)


****
Lähed?

Mäletan ,et väiksena sa ei tahtnud minuga üldse mängida.
Jah ,mõnikord sa siiski pidid seda tegema.
Tundusid mulle alati nii suur.
Olid mu eeskuju.
Püüdsin olla sinu moodi ja sinu asju ,neid ma armastasin.

Tundusid alati mulle nii suur.
Ja isegi kui sa tegid mulle haiget ei suutnud ma sind vihata!
Mäletan ka ,et olen sulle haiget teinud,
mitte küll vaimselt aga füüsiliselt.

Nüüd me oleme HEAD sõbrad.
Ja see on üks parimaid asju minu elus!
Sa oled kui mu suurem õde,
kui mu tugi millele toetun kui mul on raske,
mu naerusahver ja mõtetelaegas.

Aga mitte ometi nüüd sa lähe ära?!
Nüüd kui kõik paistab olevat nii hea.
No vähemalt läbi minu silmade.
Kuid su südamest ja mõtteist sa välja ei pääse.
See on raudne reegel.

Ohh ,ma kõlan nagu mingi Valentino,
nagu oleksin susse armunud.
Nüüd sa siis tead!

3 more to go...

Omada sõpru, on tõeline kink. Lebada väljas ja tunda, kuidas päikesekiired mööda selga jooksevad. Nii on isegi ühiskonna õppimine tõeline lust .

Esmaspäeval kirjutasid kõik abituriendid vapralt kirjandit. Üks vapram kui teine .
Hirm on küll nüüd. Tunne on , et kirjutasin mööda teemast. Ja seekord on see tunne tugevam kui proovikirjandi ajal. Kahju oleks aktuse ajal istuda publiku seas, mitte lõpetajate... But yeah.. that's life...
Aga loodame ikka, et saan läbi. VägaVäga loodan.
Reedel on ühiskonna eksam. Eile alustasime Küllikiga tugevat koduõpet ja segasime sellesse ka päikesevõtu . Mulle meeldib see soe, mis väljas on. Päike ja linnulaul. Kui oleksid külmad ja vihmased ilmad, siis ilmselt ma kirjandi põrumist nii kergelt ei võtaks. See tunne sööks mu elusalt. Aga ei tohi pead norgu lasta ja vähemalt teised eksamid tuleb hästi ära teha, et järgmisel aastal vähem pingutada oleks .

Tahaks , et see ulme oleks juba läbi, et saaks end lõdvaks lasta ja lihtsalt mõelda, mis edasi teha. Pinged väsitavad ja nii ei saa nautida oma eksistentsi. Soe tuul, päike, meri/ookean/kasvõi järv , võrkkiik, lihtsalt lebotada ja mitte millelegi mõelda - seda ma tahaks. jah... seda ma tahaksin siiralt.


Edu ja tugevat närvi meile ! (;

"Mälestus on ainuke paradiis, kust keegi ei saa meid välja ajada" Jean Paul (Richter)

Taaskod olen meeldivalt hämmastunud, kui kiiresti aeg läheb. Kui tutvusin oma südamesõbranna Paulaga, siis käisime Elvas baptistide koguduses Noortekatel. Need olid väga puhastavad ja positiivsed  õhtud. Õhtud täis laulmisi ja naermisi. Usun, et osati ka tänu neile õhtutele sirgus minust just see inimene, kes ma praegu olen. Ja mul on hea meel, et vähemalt osade noortega tolla aja seltskonnast pole veel suhtlemine katki jäänud.Praegugi üritan oma kiire elu kõrvalt piiluda, kuidas alles jäänud Noorteka rahval läheb. 

Täna juhtusingi mõnede noorte facebooki ankeetidele ja sealt oli väike ülevaade, kuidas neil läheb. Kõik on nii suureks kasvanud... selle 4(või 5) aastaga on niii palju muutunud ja kõik on nii täiskasvanud - kes võtab naist, kellest on sirgunud ilus noor daam. Mul on nende pärast ääretult hea meel ja on tore näha, et nad on oma usule kindlaks jäänud! 

Ja nüüd vanaema juurde metsa tegema ja päikest nautima. Väike meelte värskendus enne homset kirjandi kirjutamist. Katsun hoida külma närvi.

Elu on jätkuvalt ilus! :)

Niii raske. Mõtlesin, et võiks aretada miskit essee taolist, et enne esmaspäevast kirjandit nagu sooja teha, aga ei tule miskit välja. Pigem ajan sellega närvi end :P .

Täna oli selline vahva värve täis päev.... päikest täis kah. Sellest tulenevalt tunnen kõhus üle pika aja kõditavaid mariposa'sid (liblikaid) ... Justkui kirss minu ilusal "päeva tordil" on Tyler Ward oma lauludega. Mmmm. Elu on lill! Mulle meeldib, kui mul on hea olla. Mulle meeldib naeratada ja ma armastan oma kalleid südametüdrukuid :))
Munadepühad. Ilmselgelt kaelani värvides ja selle tulemusena ka ilusad kirjud munad:) Lisaks munade värvimisele sai köögis asjatatud ja kokatud. Istusin ka hobuseselga. Mitte köögis muidugi, aga õhtu poole. Täitsa lõpp, milline argpüks ma ikka olen - natukene järsem liigutus hobuse poolt ja ma juba panen nelja tuulde jooksu. Tüdrukutega sai väljas ringi mütatud. Vahepeal ma ikka mõtlen, kui ääretult lapsik veel olen. Raske uskuda, et selline tütarlaps on 19 aastane. Aga peaasi, et endal hea olla, eksole.

Uiuiui. Esmaspäeval on kirjandi kirjutamine. Kas selleks saab üldse täielikult valmis olla? Mina küll ei saa... Jään kõige rohkem lootma Inimene ja Inimsuhted teemale , sest ma olen sellise vaikselt psühholoogi mõistusega ja meeldib lahata just teiste mõttemaailma ja sellistel teemadel arutleda. Olen valmistunud ka Kultuuri ja Eesti ja Eestlased teemadel, kuid siiski , loodame, et meil kõigil läheb hästi ja suudame vastavalt teemadele hästi orienteeruda...
Homme tahaks natuke oma riideid jälle tuunida. Seelikud, pluusid ja teksad lausa karjuvad kääride, niidi ja nõela järele.

Nüüd võiks viitsida toa ära koristada. See ei loe, et kell on pool 12 õhtul...või öösel... kuidas ise soovite.

"Ma soovin, et sa oleksid seda mulle varem rääkinud..."

  Nii hea on teada, et oled ümbritsetud inimestest, kes sinust hoolivad. Üle pika-pika aja sai maha peetud tõsisem jutuajamine lapsepõlve sõbrannaga. Hetkeks oli ta lausa šokis. See mul plaanis ei olnud. Aga nii hea on tunnetada seda mõistmist ja tuge, mida sõbrad üksteisele pakuvad. Hämmastavalt soe!

  Eilne päev möödus tormates. Meil ehk abiturientidel (so cool word xD ) oli tutipäev - möllu kui palju. Peale koolis toimunud aktust läksime enamvähem poole klassiga Võrumaale sellisesse kohta nagu Saunamaa. Broneerisime koopasauna, tavalise sauna ja tünnisauna . Kõige suuremat elevust ilmselt tekitaski just tünnisaun, sest see oli paljude jaoks uus asi. Muidugi selleks, et seda nautida saime, pidime esmalt seda päris kaua kütma - mingi hetk sai isegi nii kuumaks köetud, et vees olla ei kannatanudki.
  Üllataval kombel oli see "läbu" päris rahulik. Keegi ei joonud end ülemõistuse täis ja ei olnud ka mingit tapvat amelemist, mida ma kohutavalt kartsin. See ilmselt tegigi õhtu minu jaoks nauditavaks, et alkoholi tarbiti küllaltki mõistlikult ja kõik pidasid end korralikult üleva. Väga armas. Olen rahul :) .

  Täitsa imelik on ikka mõelda... alles me olime pisikesed põngerjad, kes tegid vaevu eeslil ja hobusel vahet. Nüüd oleme juba suured ja võtame vastu tähtsaid otsuseid, mis puudutavad meie tulevikku. Aeg lendab nii kiiresti. Üks pisike tütarlaps küsis minult eile: " Aga tüdruk, millises klassis tahaksid sina käia, kui sa kaheteiskümnendas ei käiks?" Vastus tuli naljakalt kiirelt. Eks ikka esimeses. Siis oli kõik nii muretu ja lihtne. Tunnid olid lõbusad ja mänguväljakud olid nii ahvatlevad. Eks nad ole praegugi ahvatlevad, kuid nüüd oleme ju suured ja peame hakkama raha teenima, et korterit osta..... et eksisteerida....
  Jah, nüüd oleme Täiskasvanute maailma lävel.... 

El sol se levantará mañana y quién sabe lo que traerá la marea?

.... Päike tõuseb homme ja kes teab, mida toob endaga kaasa tõus....
Jap. Eks ta nii ole.

"No, this is not the time or the place for broken hearted
Cause this is the end of the rainbow
Where no one can be too sad"  (Sunrise Avenue - Hollywood hills)

Jätkuvalt on tihe elu koolis. Õppida, õppida ja veelkord õppida . Nii palju mõtteid on peas. Sageli avastan, et juurdlen iseendaga erinevatel teemadel. Vaikselt nõdrameelne juba...
Aga üldisel oli üks ääretult mõnus kevadilmake  :). Lausa patt oleks olnud toas passida. Seega käisin ka mina väljas oma tedretähnikesi poputamas ja ellu äratamas, et suvel ikka korralik tähnik olla ;).
Eile tabas mind küpsetamise hoog - tuli kartulivormi isu... Täna juhtus see jälle... mõtlesin, et hullult šeff oleks pelmeenivormi ja ahjukartulit süüa. Minu tahtmine olgu seaduseks, eksole.
Päike mõjub ikka üllatavalt hästi. Kuidagi kergem on olla. See kurnatus ja väsimus on ikka alles, aga päike annab jõudu ja tahtmist sellele kõigele vastu hakata....
Homme Tartusse sirgendaja jahti. Eks näis , kuidas läheb. Kui veab, siis lõikan jälle tuka ette . Tukk teeb küll nooremaks... veeel noooremaks... aga mulle meeldib:)

Ootan eksamite lõppu, et saaks end korraks veel vabaks lasta ja siis uuesti kokku korjata ja oma elu elama hakata. Have to be a grownup :| Ššššh, oleksin vabalt mõned aastad veel jõmpsikas.... kuidas oleks näiteks veel umbes 20 aastaga. Paluuun!?!

"You live longer once you realize that any time spent being unhappy is wasted." Ruth E. Renkl

Hüpake, tantsige, olge siirad:))
Ahoi, kapsaussid ja konnakullesed.
Ilmselgelt hakkab üks meist vaikselt seniilseks minema. Ei tegelikult on nii, et hirmus väsimus on peal (kuigi täna oli see õnnis päev, kui sain ka oma lõunauinakut teha :P ).
Käisime nimelt (täna) noorte tantsupeo C - rühmade tantsude teisel ülevaatusel. Kohutav. Ise oskame enda suhtest kriitilised olla. Tublid olime ja vapralt pidasime vastu, aga jama tootsime ikka kuhjaga. Eks näis, mis saab. Ilmselt seekord enam nii lilleliselt ei lähe ja tuleb piletid publikusse ära osta. Muideks, pidin tantsima 4 tantsu nagu kõik teisedki, kuigi algselt oli kokkulepitud, et minu koormus jagatakse ühe teise neiuga kaheks, kuid tüdruk nr 3 ei ilmunud meie pühapäevasesse trenni (ja ka sellele eelnevasse trenni) ja ei jäänud muud üle, kui pidime eile tüdruk nr 2 (I know, väga geniaalsed nimed) kõik tantsud üle kordama/vaatama ja täna endast lihtsalt 100% andma. Aga ma usun, et me olime tublid ja saime ilusasti hakkama.
Nädalavahetusel sai korralikult koolis käidud - meil olid taas ühiskonna konsultatsioonid. Ja taaskord tunnen end tsut-tsut targemana. It's impossible, I know.

Tänaseks päevaüllatajaks oli ilmselt see ... hmm... ma ei teagi, kuidas teda nüüd nimetada... pungi sugemetega poiss ehk, keda sõbranna venna sünnipäeval kohtasin. Tema oli endale seekord (lõhkiste teksade ja wannabe harjasoengu asemel) rahvariided selga pannud ja , ohoo, tema ka rahvatantsija. Vaata, et täitsa ilus poiss niiviisi!

......
Ja niiviisi olen oma blogi pea 2 tundi kirjutanud... Sain teada kohutava uudise. Endine koolivend otsustas, et ei taha enam elada ja pani oma elule käe külge. See läks tal õnneks...Tunnen südames kaasa tema perekonnale ja lähedastele.  Kohutav. Värisen. Kuidagi mõjub raskelt selline uudis, kui miskit säärast tutvusringkonnas on juhtunud......
.....

Nüüd tuleb end kokku võtta, rahuneda ja füüsika essee ära kirjutada. Seejäärel kindlal suunal voodisse.

“Imagination is the beginning of creation. You imagine what you desire, you will what you imagine and at last you create what you will.” George Bernard

... Pea kumiseb... Vähemalt on nüüd see valu üle läinud. Meil on koolis mingi jama kanalisatsiooniga ja ajab haisu sisse. Ja oh imet - uue kooli võlud - ventilatsioon ei tööta korralikult ning seega oleme meie ümbritsetud sellest meeldivast lõhnast. Muidu harjuks ära , tuulutame ruume ja puha, aga see sööb ikka enamuse hapniku ära ning tõesti, täna tundsin, et ma lihtsalt annan sinna majja otsad. Aga ega meil, abiturientidel mingit lõbu ei ole - kool ju tahab lõpetamist ja seega vaja õppida,õppida,õppida! Ei saa nii, et kui paha hais on , siis kohe koju magama. Kuigi usun, et ära tappa samas end ei tohiks ja kui liiga tervise peale hakkab, siis on ka õpilaste koju saatmine õigustatud - aga lihtsalt mitte mingi pirtsutamise pärast.
Pole kaks nädalat juba peale kooli maganud. Päeval ma mõtlen. Ja minu jaoks on see tõesti harjumatu. Vajan oma lõunauinakuid, kuid lihtsalt ei ole aega - peab õppima :) . Ükskõik kui veider see ka poleks, jah, mina kah õpin. Oleks võinud sellega ainult varem algust teha. Tunnen, et mu hinded on paranenud ja ma olen selle üle uhke. Tean, et oleksin võinud end juba varem kokku võtta, kuid nagu öeldakse: parem hilja, kui üldse mitte kunagi :P. (Loll on see, kes vabandust ei leia!)  Aga, kuna täna on reede, suundusin kohe peale kooli voodisse ja lihtsalt magasin. Ei olnud ühtegi tegevust/kohustust, mis peale pressiks ja väga hea oli:). Oma neli tundi magasin. Hetkel on veel suhteliselt sombi olla, aga varsti taas voodisse, siis homme ühiskonna konsultatsioonis on ehk selgem olla:). Uuh, kuidas mulle meeldib magada.
Jah.Vot... Lisan oma mantlist kaa nüüd pildid ja ühest seelikust, mille ümber tegin. Mu riiete tuunimishoog saab hoogu aina juurde ja juurde. Kapis ootab veel üks pluus-kleit, seelik, kleit jne. Mulle meeldib, kui mu riided omandavad mingi erilise väljanägemise, isegi, kui see on ainult minu jaoks eriline:).

Mantel oli algselt pikk ja karvase kraega. Lõikasin selle lühikseseks, eemaldasin krae ning lisasin juurde punasest lõngast detailid ja kuldsed nööbid.

Seelikust oli algselt plaanis teha lihtsalt lühike piha seelik. Kuid, kui hakkasin mõtlema, siis avastasin, et palju lahedam ja omanäolisem oleks nii öelda "õuna seelik" (mulle lihtsalt meenutab selline palliefekt õuna :D ). Nii lõikasingi seeliku lühikeseks, lisasin alumisse äärde kummi. Tegelikult väga lihtsad nipid, et oma kappi värskust luua:)

La primera mariposa :)

"Tassike teed ja siis saabus vaikus,
räägitud kõik meie jutud said.
Pärlid me silmadest palgeid paitsid.
Sai joodud viimane tassike teed.
Meenutan veel.  "

Nii hea laul... "Viimane tassike teed"... eriti hea veel minu issi esituses:) 
Kuidagi rahulik on kuidagi olla...Positiivne..Vaba...


. nägin eile esimest selle kevade liblikat:) kirju oli. selle päikselise päeva taustal oli ta nii võrratult ilus ka. Muie tuleb näole, kui sellele mõelda:).
... Minu koolipäevake lõppes vapralt. Hirmsalt väsitav oli, sest täna oli sombune ja tume ilm.. Emotsioonid olid kaa ilmaga küllaltki kattuvad ja seda üldsegi mitte tahtlikult vaid see kõik oli tingitud päevast...
Alustasin tänasest oma jooksuhooaega - käisime Tiinaga jooksmas. Oi, kuidas ma armastan seda tunnet, kui oled just jooksmast tulnud ja higine ja siis lähed dušši alla. mmmm. niii hea.... Ja olek peale seda on nii mõnusalt neutraalne ja rahulik. Ja uni tuleb kohe parem:). Gotta love it !
Täna on see tore kolmapäev taaskord... Süstimine..Aga seekord ma isegi ei karda seda. Jah.. jooksmine mõjub hästi. Saab kuidagi selgemaks oma peas ja rahulikuks. Ja no fakt on see, et kui tahan liikuda, siis tuleb süstida - that's life. Küll ka mina harjun ;)

"Jäi siirus ja puhtus sel tunnil,
mil laual auramas tassike teed
ja nii, nagu saatuse sunnil
hargnes me tee."

Eks ma nüüd siis sätingi end köögi poole ja teen ühe torke ja poen voodisse matemaatikat kordama:)

XoXo.

Hurraa. Nii me oma aega raiskamegi... Meil on tulek ühiskonna eksam ja tunnis ajame igaks juhuks veel mingit tühja loba ja jumalaeest 2rme laseme 6pilastel rohkem informatsiooni kysida(meie oleme ju rumalad). See ebam22rasus, mis meil tunnis valitseb on v2ga l2hedane katastroofile. KOHUTAV. Eksole h2bi mulle, et olen hoopis siin ja panen oma m6tteid kirja, aga tunnen lihtsalt, et 6petajale kergem, kui uks n2rviline 6pilane on v2hem(selles tunnis on lihtsalt kasulik end v2lja lülitada).
Tegelikult ei ole ka hiiglaslik kahju, et 6petaja meid oma tyhja lobaga uputada üritab, sest n2dalavaheustel saame ju eraldi 6petajaga konsultatsioone. Abi missugune!
Poistel ... No ja mis seal salata, ka tüdrukutel on täna põnevust kui palju, sest kooli tuli uus tüdruk(11.klassi). Täitsa armas tundus teine ja seekord ma ei lase oma eelarvamaustel endast jagu saada, mida ma tegin , kui Keiu meie koli tuli. Endiselt on mul sellepärast kohutavalt häbi ... Aga me kõik üritame enda suhtumist parandada ja kasvada taiskasvalikumaks ja tolerantsemaks. Numminummi.
Suundusme nüüd tagasi tunniteema juurde:mõttetult (ja kaudselt) heietamine teemadel, mis meid võiks eksamil aidata, kuid igaks juhuks ei aruta me neid täpselt läbi sest muidu me reaalselt võimetu targemaks saada- see oleks kyll vaga inetu lugu ;p .
PS. Minu kirjastiil on üpriski originaalne- tapitahtede kasutamisest jääb vajaka. See on sellepärast, et olen Ipadiga internetis ja ilmselgelt ei oska ma seda piisavalt oskuslikult kasutada. Aga kyll mina ka õpin . ;)

Sodi.

On pühapäev... jah... ei oskagi kohe miskit ära teha... mis siin ikka enam midagi teha, magama tuleb tegelikult varsti sättida. Kusjuures käisime täna ühiskonna konsultatsioonis. Saime ühe noore neiu meid kooliväliselt õpetama. Ja tõesti on erinevus juba pärast esimest koos õppimist märgata - ma tunnen, et ma võiksin eksamil läbi saada. AWESOME! Ootan pikisilmi juba , et teed oleksid liiklemiskõlblikud ja saaks hakata jooksmas käima. Joostes muusikat kuulata ja mõtteid mõlgutada on minu jaoks üks lõõgastavamaid tegevusi... ja peale seda veel üks jahutav dušš ning siis on hea uni kindel tulema :) . Ei jõua ära oodata. ***
Ahjaa... muideks - sain oma mantli valmis (tegelikult sain ta valmis nii nagu lootsin - neljapäevaks). Aga minu ülivõimas olympuse digikas ei taha pilte mantlist hetkel lasta arvutisse tõmmata, seega ilmselgelt ma ei saagi sellega veel teie ees eputada. niuks.
Peaks hakkama tegema algust ka talveriiete pakkimisega. Siis koolilõpus vähem rabelemist ja kuna suured külmad mööda läinud, siis oleks vahva kapis suvekleitidele ruumi teha.
** Kirjutasin täna ka pisut retsepte internetist endale ümber, et saada inspiratsiooni uueks küpsetushooks - ilmselgelt sai põhiliselt vaadatud Kreeka retsepte (käisin seal septembri lõpus ja oktoobri alguses 2010. aastal) . Mõtlesin, et võiks teha midagi tavapärasemast huvitavamat ja võõramat, kuid siiski mitte midagi liiga riskantset, sest minu perekond oskab küllaltki valiv olla (ennekõike just vennad :D ).
Igatsen Tallinnat... Igatsen oma kullakallist südametüdrukut - Siirit :/ .  Tahaks leida võimalusi ja aega, et saaks teha lähiajal tripi talle külla, kuid ilmselt peab hetkel see veel edasi lükkuma.. Aga ma usun, et see ootamine tasub end ära, sest seal olek mõjub kuidagi kosutavalt ja ma olen valmis ootama.
...Tuleks end kokku võtta ja eesti keele tunni jaoks tarbekirjade mapp koostada ning matemaatikatki piiluda ja siis tulebki juba pesus ära käia ja voodisse pugeda.. MusiMusi

Niih... sellega nüüd korras.

Käisime eile püsirohukeldris ja sai ikka mõnuga võetud. Pailapse kombel läksin kooli kaa.. Kohutavalt paha oli. Ikka veel on.  Nüüd tükiks ajaks alkoholiga rahu majas. Kohutav lihtsalt, kuidas sellel meelemürgil võib inimese üle võimu olla. Prrrr. Üldse ei jõua midagi teha... ei taha kah. Tahaks ainult magama minna ja magada kuni ära kolimiseni. Kõik veab kuidagi metsa. Kõik on kuidagi sõjakad ja justkui tüdinud. Või ma ei oskagi öelda... kahepalgelised... tunnen end ära kasutatavana. 

Kuid siiski. Püssis oli ka üks kõige säravamaid tüdrukuid, Kady. Ja tema on küll igatepidi endine : elurõõmus,sõbralik ja soe. Lihtsalt meeldiv. Annaks kõik, et temaga kaasnevat head aurat saaks purki panna ja sealt igasse päeva natukene hoida. 

Ühesõnaga, ma korjan oma valutavad ihuliikmed nüüd kokku ja poen diivanil telekat vaatama. Väike paus enne õhtust tantsurühmaga esinemist. Jeii...

AHjaa... täna 1.aprillll... loodan, et kellelgi oli see vähemalt täis rõõmu ja nalju:)