Loen Connecticuti tulistamise kohta. Ma ei suuda lihtsalt ära mõista, kui palju väärastunud inimesi siin ilmas leidub. Kes paneks käe külge väikestele, süütutele mudilastele? Mis toimub inimese peas üldse, et tal tuleb idee teist inimest rünnata!?!  See on osa ühiskonnast, mis ajab mind oksele...
  Kuidas on nii, et alati osatakse hiljem parastada? Või rääkida, kui probleemne oli  oma lapsepõlves kõnealune "kurjategija"? Ühiskond oskab ainult näpuga näidata... ja siis kui on pauk käinud, siis nutame, me nutame ja nutame ning ei mõista, kuidas sai just meiega see koletu lugu juhtuda. Aga, et märgata inimesi enda ümber - märgata erinevaid rasse, erinevaid suhteid, erilisi lapsi... ühiskond küll märkab neid, kuid samas seab kõik erinevatesse kastidesse, hakatakse näppudega viipama, kutsutakse nimesid. Null tolerants. Kasvatatakse üksteise vastu vihkamist. Ma usun, et suuuuurel määral on üldse paljudes maailma hädades süüdi internet. Kuidas kõik idiootsused on seal lastele kätte saadavad ning mida kõike seal õpetatakse.
  Kui mina olin väike mudilane, siis mäletan, et arvuti hiire asemel oli mul käes mingi reaalne lelu. Või sai poole ööni väljas ringi joostud ning sõpradega mängitud. Arvuti tuli meil hiljem ning koos rangete reeglitega, kuidas ja kaua seda kasutada võis. Tänapäeval on rüperaal kui "geniaalne alternatiiv lapsehoidjale" - hoiab ta su lapse koguaeg tegevuses ning mängib temaga või, hurraa-hurraa, harib. Vanematel on kiire, sest elamine nõuab raha ning et saada rohkem raha, peab olema parem staatus tööl. Kurb on näha, et meile on antud selline imeline leiutis kasutada, kuid seda kasutatakse valedel eesmärkidel.
  Kuidas mõjutab meie pubekaid meedia. Ma usun, et enesetapmisi noorte seas on olnud läbi aastate juba väga palju. Nüüd on populaarseks saanud  "mulle tehti haiget - ma nüüd tapan end ära - aga teen enne veel selle video" videod, kus siis enesetapja toob end justkui parema ühiskonna ohvriks. Ehk tõesti, mingi punt inimesi õpib sellest ja parandab oma suhtumist, aga selle laialdane kajastamine... ja üldse selline asi suunab pigem teismelisi (kes on kõige mõjutavamad üldse) mõttele, et enesetapp on lahendus ning et sa oled kangelane, kui selle toime paned.
  Aga surmad, viha, seks, narkootikumid - kõik need müüvad ning mida rohkem klikke koguvad erinevad väljaanded, seda rohkem raha tuleb. Kurb reaalsus.
 
  Selle emotsioonide ja  mõtetepuntraga jõuan ma tagasi selleni, mis on üks minu põhjustest, mis ajendas mind õppima rahvusvahelise noorsootöö eriala - võidelda selle idiootsuse vastu, mis noorte päid on vallutanud ning tahab ka tulevikus vallutada. Eks jah, noore ja rumalukese suured sõnad... kuid ma usun, et kui on usku endasse, siis on jõudu ka parema ühiskonna  kujunemisele kaasa aitamisele.

Avage oma silmad ja märgake üksteist.

Ilusat 3.Adventi,

Susie