Nii hädiselt vaiksed ajad on minu mõttemaailma viimasel ajal tabanud - sellepärast pole mind siin juba pikemat aega näha olnud, pardon!

Oleme end nüüdseks ilusasti oma hubasesse tuppa sisse seadnud, tahaks veel peeglit ja patju põrandale, siis oleks kohe eriti vahva toakene :)
Vaikselt kohale hiilinud sügis on endaga kaasa toonud suures koguses väsimust ja kübekese stressi. Aga sellel mustal kujul mina end mõjutada ei lase - sügis on mõnusalt siiruviiruline ning see soe päikesenatukene, mis meid aeg-ajalt paitab, annab päris palju energiat.

Lugesin päris asjalikku artiklit, mis täitsa sobiks kohe siia konteksti: Tiina Jõgeda: Miks õnnetud õnnelikuks ei saa?

Püsige rõõmsad ja tulge täna vabaduseväljakule lõõritama,

Susie