Viimasel ajal tunnen, et ma olen suhteliselt rahutu, magan vähe ja muretsen palju - mis ma kooliga peale hakkan, mis saab siis, kui ma Soome kolin, mis saab minu värskest suhtest? Millised on mu plaanid edasiseks?
See paneb mind mõtlema, et ma ei taha olla enam teismeline - ma ei taha olla ka veel pereema, aga samas ma ju tahaks oma eluga kuskil juba olla. Vähemalt mingi siht võiks olla. Ja see tekitab minust frustratsiooni - MMIS MA ENDAGA PEALE HAKKAN!?!?!? Kas ma jäängi päevast päeva mõtlema, mida bõiks homne päev tuua? Kas ma ei võiks hoopis võtta end käsile, planeerida - teha natukenegi rõõmu oma lähedastele ja näidata, et ma tean, mis on minu siht.
Mul on unistusi ja ootusi, mida ma tulevikult ootan, kuid samas tean, et kui ma täpselt sellise tuisupeana jätkan ei pruugi ma nendeni eales jõuda. Ma arvan, et ma peaks leidma enda jaoks lihtsalt aja etvälja nuputada , mida ma tahan oma elu juures muuta ja ehk siis muutun iseenda inspiratsiooniallikaks. Jah, ma suudan!
Susie ***
No comments:
Post a Comment